Maailma ajalugu on oluliselt salapärasem, vastuolulisem ja mitmetahulisem kui entsüklopeediatarkus. Kaup kauba vastu kokkulepped ja õilsad ideaalid. Võimuiha, vandenõud ja intriigid. Liigutavad suhted ja dramaatilised lüüasaamised.
Mitte üksnes merel, maal ja õhus, vaid ka sisemiselt peetud lahingud, sõjad ja eneseületused. See kõik on materjal, millest sünnib maailma ajalugu. Aja lugu, kus iga sündmus on vaid võimalike teekondade ristumine. Kuid kus mõni hetk on olulisem kui mõni teine. Rännakule läbi maailma tõsiselt raputanud hetkede viib Viasat History.
Hitleri tõus võimule
30. jaanuar 1933 tuleb Saksamaal võimule Adolf Hitler. Ja see hetk on justkui katkestus kahe maailma vahel. Selle sündmuse tagajärjel puhkenud teine maailmasõda levib kiirelt üle Euroopa ja Põhja-Aafrika. Ning raputab maailma geopoliitilist olukorda sama totaalselt kui Koperniku heliotsentriline mudel geotsentrilist maailmapilti. Maailm muutub järsult, oluliselt ja kaugeltki mitte ainult Hitleri võimuloleku ajaks.
Viasat History kutsub sind astuma selle pöördelise hetke sisse, et hoomata suure osa sakslaste tolleaegset meeleseisundit. Et natukenegi mõista, mis paneb sakslasi toetama üht kõige jõledamat inimsusevastast kuritegu – holokausti.
Hitler rõhutab väliselt oma rahutahet, kuid võimule tulles algavad ettevalmistused hävitussõjaks, et tagada III Reichi ülemvõim Euroopas ja “eluruum” idas.
- Kuidas saavutab silmapaistmatu mees nii kiiresti võimu?
- Kuidas saab tundmatust inimesest diktaator, kes muundab demokraatia vaid mõne aastaga “füüreri riigiks”?
- Miks sakslased tema nägemuse vastu võtavad? Kuidas nad lepivad, et riiki ja ühiskonda peaks valitsema ainult üks võim ja üks arvamus?
- Milliste tingimuste ja kokkusattumuste toel osutub võimalikuks ühendada ja mobiliseerida rahvas “vältimatut konflikti” lahendama?
Viasat History dokumentaalsaated käsitlevad selle saatusliku päevani viinud asjaolusid ja sellele järgnenud hämmastavaid sündmusi.
Kennedy mõrv: 24 tundi, mis raputasid maailma
Mis siis ikkagi juhtus 22. novembril 1963 Dallases? Jah, muidugi me teame, et juhtus John Fitzgerald Kennedy surmaga lõppenud tulistamine, kui presidendi autokolonn läbis Texase osariigis Dallases asuva Dealey Plaza. Kuid me ei tea ikka veel, kas selle taga on USA presidendi vastane vandenõu või juhuslik relvastatud mees. Mis on vandenõu ja mis on faktid?
Sellest hetkest saadik on paljud vaatlejad – ajaloolased, ajakirjanikud ja tunnistajad – püüdnud ajalugu kirjutada või ümber kirjutada. Kuid neid tõlgendusi on sageli dikteerinud pigem ideoloogiad ja spekulatsioonid CIA rolli, Lee Harvey Oswaldi profiili ja sõjaväe osaluse kohta kui faktidega toetatud veendumused.
Viasat History dokumentaalsaated annavad võimaluse mõtiskleda päeva üle, mis muutis Ameerika Ühendriikide ajalugu, uue pilguga.
- Millised olid president Kennedy viimased 24 tundi?
- .. ning viimased 16 sekundit sündmust juhuslikult filminud amatöörvideo autori pilgu läbi?
- Kuidas toimus Lee Harvey Oswaldi vahistamine ja sellele järgnenud mõrv?
Kroonitud peade tõusud ja langused
Läbi 20. ja 21. sajandi on üks avalikkuse enim tähelepanu köitnud teemasid olnud kuninglike perede tõusud, langused ja totaalsed muutumised. Sõjad, seksiskandaalid, riigipöörded, mõrvad, finantskorruptsioon, kättemaksud ja revolutsioonid. Muutunud maailm ja meedia. Mitte kõik monarhiad ei ole suutnud nendes muutustes kohaneda ja ellu jääda. Sajandi alguses oli kuninglikke perekondi 53, tänaseks on kuningate, kuningannade, sultanite ja keisrite arv kahanenud enam kui poole võrra: 25-le.
- Milline on olnud maailmasõdade, kommunismi leviku, kaubanduse arengu, kõmuajakirjanduse ja kuulsuse kultuse mõju kroonitud peadele?
- Millised asjaolud on põhjustanud osade monarhiate lõpu?
- Mida on tulnud teha selleks, et troonil püsida? Millised on olnud monarhide ellujäämisstrateegiad?
Mida me tegelikult üldse teame monarhiatest? Millised on tegelikult kuninglikus perekonnas viibimise väljakutsed ja millised on eelised? Viasat History dokumentaalsaated panevad meid tundma, nagu tunneksime kuninglikke perekondi lähedalt, kuigi tegelikult ei tunne me neid peaaegu üldse.
Briti monarhia staažikad kuningannad
Monarhiate eliidiks võib pidada Briti monarhiat, mis mitte väga kaua aega tagasi valitses peaaegu veerandit maailma. Ja kus viimasest 185 aastast 131 olid võimul naised. Kuninganna Victoria oli Ühendkuningriigi ajaloo kõige kauem valitsenud monarh. Seni kuni kuninganna Elizabeth II, kelle valitsusaja tunnistajaks me oleme olnud, ületas selle rekordi 7 aastaga.
2022. aastal lahkunud Elizabeth II pidas vastu turbulentsetele aegadele ja väljakutsele olla naisvalitseja meeste maailmas. Teda võrreldakse sageli kuninganna Victoriaga. Mõlemad pärisid krooni mõneti ootamatult. Mõlematel õnnestus abielluda südame järgi. Ning mõlemad olid kuningannadena pühendunud ja aktiivsed kuni surmani. Aastatel 1837–1901 valitsenud Victoria lõi palju pretsedente, mida Elizabeth II (1952 – 2022) oma valitsemisajal austas. Kuid need momendid ei ole sugugi veel kõik, mis neid kaht kuningannat ühendab. Viasat History dokumentaalsaated tõmbavad huvitavaid paralleele erinevate ajastute ja isikute, tänapäeva ja mineviku vahele.
Kleopatra võitlus võimu ja armastuse pärast
Huvitavad on ka paralleelid tänapäeva ja antiikaja vahel. Kui juttu tuleb vanast Egiptusest, siis oskame lisaks selle arenenud kultuuri püramiididele ja hieroglüüfidele nimetada üht nime – Kleopatra. Kuid kes õigupoolest oli Egiptuse viimane valitsejanna – kas tsivilisatsioonide ajaloo üks ambitsioonikamaid valitsejaid või legendaarne Niiluse kaunitar? Miks on tema armusuhetest tähtsate Rooma väepealike Gaius Julius Caesari ja Marcus Antoniusega põhjust rääkida veel tänagi?
Pärast Kleopatra isa – vaarao Ptolemaios XII surma nägi testament ette, et Kleopatra peab abielluma oma vennaga, et koos temaga riiki valitseda. Nii oli 51. aastal eKr Egiptuses kombeks. Kleopatral olid Egiptuse impeeriumiga suured plaanid: ta tahtis liita selle Rooma impeeriumiga. Tema vend (ja abikaasa) Ptolemaios XIII oli teisel arvamusel ning saatis Kleopatra Süüriasse pagendusse. Kuid Kleopatra otsustas oma õiguse eest valitseda võidelda. Tema viimane lootus oli naaberriigi Rooma impeeriumi valitseja Caesar. Jah, seesama Julius Caesar, kes ütles enda kohta: “Veni, vidi, vici” (“Tulin, nägin, võitsin”).
- Oli see võrgutamine või kalkuleerimine?
- Armumine või iha?
- Kleopatra ilu, tarkus või suured ambitsioonid, mis Caesarile muljet avaldasid?
Igatahes tuleb ta naisele appi. Kleopatra järgneb Caesarile Rooma ja loodab, et suudab seal täita oma soovi suurest maailmaimpeeriumist. 47 eKr sünnib neile poeg, kes saab nimeks Caesarion (Väike Caesar). Kuid Caesar ei abiellu temaga kunagi ega tunnista oma bioloogilist poega troonipärijaks.
Pärast Caesari surma jagatakse Rooma impeerium Marcus Antoniuse ja Octavianuse vahel. Kleopatra unistab ikka veel suuremast impeeriumist ja loob sideme Antoniusega – kes samuti alistub egiptlanna võludele. Ka Marcus Antonius ei võta Kleopatrat oma naiseks, kuid nad saavad kolm ühist last. Inimkond teab Antoniuse ja Kleopatra suhet kui üht inimkonna ajaloo võimsamat armastuslugu.
Sinu pilet ajarännule
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht nägemaks pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on mineviku kujundanud. Telekanal Viasat History on saadaval kõikide teleoperaatorite pakettides.