Blogi

6 huvitavat seika kuue kuninganna kohta, kes muutsid maailma

Kuigi pikka aega on usutud, et kuningannad olid meeste domineeritud maailmas pelgalt taustategelased, oli neist mõnel siiski ajaloos tohutu võim. „Kuningannad, kes muutsid maailma“ on uus Viasat Historys linastuv kuueosaline seriaal, milles räägitakse kuue kuninganna lugu. Esimene osa on eetris 12. detsembril kell 22.00. Seriaalis uuritakse, mis oli nende naiste käivitav jõud ja kuidas nad omas ajas võimu kindlustasid. Selles artiklis avaldame nende kuue kuninganna kohta põnevaid seiku.

1. Neitsikuninganna Elizabeth I garderoobis oli rohkem kui 3000 eset. Inglise kuninganna, kes valitses 16. sajandil veidi üle 45 aasta, kulutas aastas riiete peale hämmastava summa – 10 000 naela –, kuid tema laekuri sõnul olid Tema Majesteedi riided kuninglikud, aga mitte liiga kallid ega ülepakutud. Elizabeth armastas väga siidsukki, mis olid tol ajal uus leiutis ja maksid kaks naela paar. See oli väikese talukoha rent. Kõrgest hinnast hoolimata ostis kuninganna omale iga nädal uue paari ning annetas kasutatud sukad toatüdrukutele.

2. Suurbritannia kuninganna Anne’il oli oluline osa inglaste teearmastuse väljakujunemisel. Stuarti dünastia viimase monarhina ei ühendanud vooruslik Anne mitte ainult Inglismaa ja Šotimaa, vaid mängis tähtsat rolli ka inglaste seas tänapäevalgi valitseva teekultuuri levitamisel. Vastupidi tollal levinud kombele ei joonud Anne hommikuks mitte õlut, vaid teed. See tava levis kiiresti, eriti naiste seas, mida soodustas ka asjaolu, et sel ajal lubati naisi pigem teeruumi kui kohvikusse.

3. Kuninganna Victoria kirjutas iga päev 2500 sõna. Kuninganna Victoriat, kes valitses 1800ndatel üle 60 aasta, nähti tänu tema rangetele moraalipõhimõtetele juba tema eluajal kui rahvussümbolit. Victorial oli 9 last ja 34 lapselast, kes kõik abiellusid aadelkonna esindajatega ning tänu kellele hakati kuningannat kutsuma Euroopa vanaemaks. Victoria polnud aga viljakas mitte ainult laste poolest: ta kirjutas keskmiselt 2500 sõna päevas ja temast jäi järele 122 detailset päevaraamatut. Kuna mõned neist on hiljem avaldatud, siis teame, et heasüdamlik matriarh oli väga mõjukas ka poliitikaringkondades.

4. Egiptuse kuninganna Hatšepsut kandis võltshabet, et teda tunnistataks kui kuningat. 3500 aastat tagasi valitsenud Hatšepsut tõusis troonile ajal, mil Egiptust valitsesid üldjuhul mehed. Pärast oma abikaasa Thutmosis II surma valitses ta kõigepealt asevalitsejana ning seejärel võttis täieliku võimu ja kuulutas end kuningaks. Ta muutis oma välimust: kandis meesterõivaid ja kasutas isegi võltshabet. Hatšepsuti 22 valitsemisaasta jooksul püsis Egiptuses rahu ja kuigi talle korraldati vaaraole kohased matused, hakkas tema järeltulija paarikümne aasta pärast tema mälestust kustutama. Ja seda mitte tühisest kättemaksust, vaid seetõttu, et tol ajal ei aktsepteeritud Egiptuses naissoost valitsejaid.

5. Akvitaania Eleanor võttis osa isegi ristisõdadest. Eleanoril, kes elas 12. sajandil ja oli Lääne-Euroopa ühe rikkaima hertsogi järeltulija, oli juba teismelisena tohutu varandus ja mõju. See kõrgelt haritud ja iseseisev naine oli koguni kaks korda kuninganna: üks kord Prantsuse ja üks kord Inglise kuninganna. Ta ei soostunud mitte mingi hinna eest tagaplaanile jääma ning saatis oma esimest abikaasat Louis VII koos õukondlaste ja 300 rüütliga isegi ristisõdades. Legendi järgi alustas naissõdalase riietes Eleanor oma sõjaretke Maarja Magdaleena viimsest puhkepaigast, et rõhutada naiste tähtsust sõjas.

6. Keltide kuninganna Boudicca peaaegu alistas Rooma armee. Roomlased tungisid 43 m.a.j Britanniasse ja surusid keldi impeeriumi põlvili. Aga mässumeelne kuninganna võitles ka siis, kui tema inimesed olid orjastatud, teda oli avalikult piitsutatud ning tema tütred vägistatud. Boudicca kogus kartmatutest keldi sõjameestest armee, tormas Colchesteri, mis oli roomlaste pealinn Britannias, ja seejärel Londonisse, tappes peaaegu 80 000 inimest. Keiser Nero kutsus kähku Rooma väed tagasi, aga selleks ajaks oli Boudicca juba kaotanud. Mässumeelne kuninganna ei alistunud kunagi roomlastele: ta mürgitas enda, et vältida vangilangemist.

Treiler

Programm

Kust meid vaadata

Sünopsis

Kuningannad, kes muutsid maailma

Mõnikord on kuningannadel, keda kaua meeste valitsetud maailmas on kõrvaltegelasteks peetud, olnud tohutu võim ja nad on oma valitsemistavades kuningatelegi silmad ette teinud. Selles sarjas avastame, millised olid nende kuningannade motiivid ja kuidas nad oma võimu kehtestasid. Räägime aegadest, mil naiseks olemisel olid mõnikord teatavad eelised. Jälgime iga kuninganna võimuletulekut ja uurime nende valitsusaega. Ajaloolaste, akadeemikute ja psühholooide abiga same teada, missuguseid probleeme nad lahendasid ja kuidas igaüks neist valitses ainuomasel viisil. Arutame ka laiemaid teemasid nagu naiste muutuv roll ühiskonnas ja mida tähendas olla nn nõrgem sugupool.

Sarnased saated