Detsembris esilinastub Eesti dokumentaalsari “Salme viikingid” Viasat History võrgustikus paljudes Euroopa riikides. Sari viib viimase aja ühe põnevaima arheoloogilise leiu suure vaatajaskonnani, raputab arusaamu viikingiajastust ja tõstab Eesti tuntust ajaloohuviliste seas. Eestis näeb ERRi toodetud sarja Viasat History kanalil 3. detsembril kell 22.00
Tuntud, kuid tundmatud viikingid
Euroopa ajaloos on nad olnud pikk aega ühtaegu tuntud ja tundmatud. Pilti neist on kujundanud müüdid ja legendid Valhallast Ragnarokini. Ning muidugi sarvedega kiivrites macho-jõugu kuvandit võimendav popkultuur.
Kuid uued arheoloogilised leiud ning täpsemad uurimismeetodid on andnud realistlikuma pildi viikingite rikkalikust kultuurist ja tsiviliseeritud eluviisist, nende uskumustest, kultusest ning rahvusvahelistest kontaktidest.
Kui mõtleme viikingitele, siis mõtleme Skandinaaviale – Rootsile, Norrale, Taanile ja Islandile. Kuid 15 aasta eest Saaremaalt leitud muinaslaeva vrakid on raputanud senist arusaama viikingiajast ning kirjutanud ümber Euroopa viikingiajaloo.
Mis siis juhtus 8. sajandil Saaremaal?
Umbes 700–750 pKr sõitsid Saaremaa edelaranda kaks paati. Kohalikud saarlased astusid meremeestega lahingusse, tappes neist vähemalt 42. Ellu jäänud rootslastest meremehed asetasid oma kaaslaste kehad ja hauataguse elu jaoks vajaliku varanduse paati ning matsid selle liiva alla. Sajandite jooksul rannajoon taandus, alale kasvasid taimed ning mälu toimunud sündmustest katkes.
13 sajandit hiljem …
2008 avastasid kraavikaevajad esimese maetud paadi. Arheoloogid asusid tööle ja avastasid 2010 ka teise laeva, et uurida, kes on need inimesed haudades? Kes nad mattis? Ja mis juhtus seal 1300 aastat tagasi? Arheoloogid on neile küsimustele vastuseid otsinud viimased 13 aastat.
Sissevaadetega rahvusvahelise teadlaskonna aruteludesse ja põnevatesse rekonstruktsioonidesse paljastab dokumentaalsari “Salme viikingid” nende kahe vraki saladuse. Sarja esimene osa viib rändama tagasi enam kui tuhande aasta tagusesse Euroopasse, et avastada, mida tähendas olla viiking. Tuttavaks saab ka arheoloogide meeskond, kes seletab lahti väljakaevamise protsessi.
Teine osa teeb sissevaate viikingite säilmete uurimisse ja tutvustab kõige üllatavamaid leide. Inglise arheoloog Neil Price viib ringreisile Rootsi, kust Saaremaalt leitud viikingid tõenäoliselt pärit on. Mis olid 41 viikingi ja nende suurejoonelise vara nii suurejoonelise laevamatmise põhjused, avatakse läbi erinevate võimalike teooriate.
Miks nimetatakse Salme leidu viikingiteks enne viikingeid?
Laevadesse oli maetud 41 valdavalt Rootsist Mälari piirkonnast pärinevat viikingit, kelle kallid hauapanused viitavad nende kõrgele ühiskondlikule staatusele. Leitud laevad on 50–100 aastat vanemad, kui esimene registreeritud viikingite sõjakäik. Need vrakid tõestavad, et Skandinaavia viikingid toimetasid Läänemere idaosa vetes aastakümneid enne seda, mida ametlikult kutsutakse viikingiaja alguseks.
Viikingite matmiskombed ja usk hauatagusesse ellu
Viikingite kombe kohaselt saadeti sõdalased hauatagusesse ellu koos esemetega, mida nad Maal elamise ajal kasutasid. Haudadest on leitud mõõkasid, kilpe, nuge, nooleotsi. Ja ka mängutäringud ja dekoratiivesemeid, nagu näiteks luust kamm ja karuküünisega kaelakee.
Mida Viikingid Saaremaal tegid?
Jääb küsida, mida täpselt viikingilaevad Saaremaal tegid. Leitud esemed viitavad haarangule. Osad uurijad aga arvavad, et tegemist võis olla diplomaatilise esindusega, kuna teisest laevast leitud hauapanused viitavad õilsa päritoluga sõdalastele. Kuigi me reisi täpset põhjust ei tea, jäi retkest arheoloogidele maha säilmete ja esemete aardeladu.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht nägemaks pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on mineviku kujundanud. Telekanal Viasat History on saadaval kõikide teleoperaatorite pakettides.