„Mis minuga juhtus?“ olid viimased sõnad legendaarse Sissi huultelt, keda Itaalia anarhist Luigi Lucheni 1898. aasta 9. septembril Genfis teritatud viiliga südamesse torkas. Keisrinnast sai poliitiline ohver anarhistidele, kes püüdsid atentaatidega oma üritusele tähelepanu tõmmata. Uus dokumentaalfilm „Sissi:keisrinna tapmine“, mis põhineb arhiividokumentidel, manifestidel, Lucheni märkmetel, Franz Josephi ja Elisabethi kirjavahetusel ning esimest korda ka imperaatoripere tseremoniaaltoimikutel, esilinastub Viasat History kanalil reede, 30. augusti õhtul. Oleme kogunud artiklisse mõned huvitavad faktid, mida te ei pruugi selle traagilise atentaadi kohta teada.
1. Sissi tuli Genfi end tervendama. Keisrinna oli Genfi järve alati armastanud ja 1898. aasta suvel tuli ta sinna viiendat korda, seekord ikka veel murtud oma õe surma tõttu. Viimane oli Pariisis tulekahjus hukkunud. Samuti oli Elisabethil suure spordisõbrana raske leppida, et ta pidi vanuse tõttu hobuste koolisõidust loobuma.
2. Ehkki ta reisis inkognito, oli kõigile teada, kus ta viibib. Sissi valis Genfi, kuna seal oli vaikne ja rahulik. Ta ei tahtnud sekeldamist ja kasutas oma majutuskohas varjunime, kuid kohalikud ajakirjad teatasid: „Jah, keisrinna Elisabeth, keda teatakse krahvinna de Hohenemsi nime all, on tagasi.“ Seega oli Sissi asupaik kõigile teada.
3. Teda hoiatati atentaadi ohu eest. 5. septembril külastas Sissit Genfi politseiülem, et hoiatada teda anarhistidega seotud ohtude eest. Ainuüksi sel aastal oli 36 isikut maalt välja saadetud. Ülem pakkus politsei kaitset, kuid Elisabeth keeldus, öeldes: „Nad tahavad mul kogu aeg kannul käia nagu vangil.“
4. Ta ei olnud Lucheni algne sihtmärk. 1898. aastal pidi Genfi tulema Prantsusmaa troonipärija Orléansi prints Henri. Luigi Lucheni, kes oli pärit vaestest oludest ja keda olid varasest noorusest saati paelunud anarhistlikud ideed, oli valinud ta atentaadi sihtmärgiks, et oma vaadetele tähelepanu tõmmata. Henri tühistas lõpuks visiidi, aga Lucheni ei olnud kuigi kaua pettunud, sest printsi asemel sobis keisrinna, nagu oli öelnud anarhist Kropotkin: „Tee revolutsioonile läheb läbi kuningliku rinna.“
5. Sissi saatjaskond arvas algul, et teda ainult tõugati. 9. septembri õhtul, kui Elisabeth koos oma õukondlastega sadama poole kiirustas, tormas Lucheni talle otsa. Kuninganna kukkus, kuid tõusis siis püsti ja toibus ruttu. Elisabeth oli kangestunud, kuid võib-olla osalt šoki tõttu jätkas kohe teed laevale.
6. Nad olid juba laeval, kui keisrinna seisund kiiresti halvenes. Laeval märkas õuedaam, et Elisabeth muutub kahvatuks, ja tahtis anda talle veidi suhkrut, et ta enesetunnet parandada. Kuna Elisabethil oli üha raskem hingata, tehti ta korsett lahti ja siis nähti tillukest haava, mille oli tekitanud Lucheni teritatud viil. Laev pööras kohe ringi, aga tulutult: Sissi kaotas teadvuse ja teda oodanud arstidel jäi üle vaid sedastada surma aeg.
7. Tema elu poleks ilmselt saanud isegi tänapäeva oludes päästa. Lucheni viil tungis läbi Elisabethi neljanda ribi ja tekitas sisemise verejooksu. Keisrinna süda, mille ümber oli kogunenud palju vedelikku, ei pidanud survele vastu ja lakkas löömast. Kui kiirabi oleks Sissile appi tõtanud, oleks tõenäoliselt olnud liiga hilja ja südamepauna tamponaad lõppeb tavaliselt surmaga, kuni rindkere avatakse.
8. Tema matustel plaaniti järgmist atentaati. Sissi matused toimusid 17. septembril Viinis. Hiljem selgus kodeeritud telegrammist, et sinna oli sõitnud kaks anarhisti, kes kavatsesid tappa Napoli printsi. Õnneks oli võimudel nende kahe isiku täpne kirjeldus ja nad jõuti õigel ajal kinni võtta.
Kuigi terve kuningakoda oli leinas, ei kahetsenud Lucheni midagi. „See on alles algus!“ ütles ta. Lõpuks ei käinud ta käsi siiski hästi. Temast ei saanud märtrit, Sissi legend aga kestab tänapäevani.