Titanic oli 1912. aastal kõige värvikam ja silmapaistvam laev, kuid selle lugu räägitakse  sageli must-valgelt; nüüd esitletakse laeva selle tõelistes värvides fotode ja filmimaterjaliga, mis on tehtud spetsiaalselt selle sarja jaoks värviliseks- paljud neist esmakordselt-, äratades ellu inimesed, kes ehitasid 20. sajandi kõige kuulsama laeva ja sõitsid sellega. Nagu ütles ajaloolane Guy Walters: „See paneb sind mõistma, et need inimesed ei eksisteerinud must-valges maailmas. Nad elasid maailmas, mis oli sama värviline kui meie oma.”

Programmi kolmandas sarjas vaatame lähemalt suurt sfinksi, Notre-Dame’i, maiade iidset linna Tikalit ja paljut muud. Need on mõned iidsed imed,mis kuuluvad maailma enim uuritud ja analüüsitud monumentide hulka. Neid ümbritseb salapära, aga mis oleks, kui vastused on otse meie ees, kuid inimsilmale nähtamatud? Uurime maailma kõige kuulsamate iidsete ehitiste taga peituvaid inseneriteaduse saavutusi, vaadeldes neid eri vaatenurkadest. Iga vaatenurk-alates satelliidifotodest ja õhuvaadetest kuni makro-ja mikroskoopiliste tasanditeni välja-paljastab andmeid, mis aitavad näha uues valguses ajaloo-ja ehitusmõistatusi, mis on ajaloolasi aastaid…

Oli aeg, mil Rooma sõjavägi oli võitmatu. Nende edu tagas erakordselt võimas armee, mille raskejalaväelased – tuntud kui leegionärid – olid võimekad, distsiplineeritud ja kartmatud. Nad saavutasid peaaegu mütoloogilise staatuse. Vana- Rooma sõjaväelaagrite leiukohad üle Euroopa heidavad uut valgust Rooma sõdurite elule. Hiljutised väljakaevamised Vindolandas Põhja- Inglismaal ja Fourvière’i mäel Lyoni Rooma kvartalis tõid päevavalgele hindamatu väärtusega leiud. Dokumentaalsarjas kujutatud arheoloogiline ja teaduslik uurimus äratab ellu iidse maailma, et selgitada välja, kes olid need mehed legendaarsete sõdurite taga.

Austria keistrinna Sissi surm ei olnud mitte ainult kohutav mõrv, vaid ka anarhistide poliitiline avaldus. Anarhismi eesmärk on elu ilma riigita, mis põhineb vabadusel ja võrdsusel. Selle radikaalse doktriini järgijad proovisid saavutada oma eesmärke monarhide ja poliitikute mõrvamise teel.10. septembril 1898 saabus Viini õukonda hirmusuudis: itaallasest anarhist Luigi Lucheni oli Austria keisrinnat Elisabethi viiliga pussitanud.Dokumentaalfilmis tutvustatakse keisrinna elu ja vaadeldakse lähemalt toona Euroopas tegutsenud laia anarhistide võrgustikku. Keisrinna mõrvaga algas Euroopas poliitiline võitlus anarhismi vastu.

Don Wildman on juba aastakümneid püüdnud televisioonis vastata igavikulisele küsimusele “Mis siin juhtus?”. Kirglik ajaloohuviline seikleja Wildman üritab oma uurimisretkedel teel heita valgust meie mineviku kõige painavamatele saladustele. Oma teekonnal sukeldub Wildman Newfoundlandi lähistel jäämägesid otsima, sumpab läbi Londoni labürindi taolise kanalisatsiooni ja ronib Etioopia majesteetlike mägede otsa, et rännata Maa äärealadele ajaloo karmimatesse kohtadesse, kus legendide taustal kooruvad välja hämmastavad lood ja mille seintesse on raiutud inimintriigide ajalugu. Sarja neljandas hooajas laskub Wildman keerukate maa-aluste tunnelite, läpatanud hauakambrite…

Pärast 30-aastast sõda ja hävitustööd vastab uus rahvusvaheliste arheoloogide põlvkond Iraagi pärandi säilitamise asutuste üleskutsele, et avastada müütilisi Mesopotaamia linnu Ninivet, Lagashi ja Larsat. Selles paigas varem kasutamata digitehnoloogia abil tehakse hämmastavaid avastusi ja saadakse uus ettekujutus sellest, kuidas inimesed ehitasid oma esimesed linnad, ning töötatakse ühtlasi Iraagi pärandi säilitamise kallal. Kasutame erakordset võimalust, et elada kaasa Ameerika, Itaalia ja Prantsusmaa ekspeditsioonidele ning saada osa nende erilistest avastustest

Prantsusmaa sümbol Eiffeli torn poleks iial päevavalgust näinud, kui poleks olnud hiilgavat ja järeleandmatut inseneri Gustave Eiffelit, kes saavutas võidu oma rivaali Jules Bourdaisi üle. Nende vastasseis läks tavalisest konkurentsist kaugemale ja leidis aset äärmuslike muutuste ajastul, mil raud seati vastamisi kiviga, inseneriteadus arhitektuuriga ja moodne kunst vanaga. Kogu maailmas püüti olla esimesed, kes püstitavad tuhandejalase torni. Tagasivaade sellele tornide sõjale räägib loo meie ajaloo ühest suurimast pöördepunktist ja annab võimaluse tutvuda Gustave Eiffeli karjääriga.

Normandia dessandi 80. aastapäevale pühendatud dokumentaalfilmis vaadeldakse toonaseid sündmusi uuest küljest: selles ei näidata mitte ainult kuulsaid kaadreid Normandia randadest, vaid ka sõdureid, mereväelasi ja tsiviilisikuid, kes valmistusid lahinguks Inglismaa lõunarannikul. Haruldased, seninägematud ja värvilised arhiivimaterjalid illustreerivad jõupingutusi, mis tehti vägede ettevalmistamiseks sõjaajaloo suurimaks amfiiboperatsiooniks, ning noorte jõuduvõitlust jätkata. Samuti kuuleme erioperatsioonidejuhtide meenutusi, kellest paljud olid naised, kes hüppasid langevarjudega pimeduses Prantsusmaale ja kellele anti äärmiselt ohtlikud ülesanded, mis võimaldasid lõpuks vägedel 1944. aasta 6. juunil randadel edukalt vaenlast…

Dokumentaalfilm viib meid ajas tagasi külma sõja perioodi, kus tutvume Jossif Stalini tütre Svetlanaga, kes alustas 1967. aastal hulljulget teekonda Läände. Jälgime tema raskusi enda isa varjust lahtirebimisel ning näeme, milline mõju oli sel tema perele ja toonasele poliitilisele olukorrale. Dokumentaalfilm maalib Svetlana teekonnast ja kaasaegsest poliitikamaastikust ajalooarhiivide, animatsioonide ja inimeste meenutuste abil värvika pildi.

Arheoloog Zahi Hawass ja tema meeskond asuvad põnevale otsingule, et leida iidsete aegade suurima õpetlase ja Djoseri astmikpüramiidi arhitekti vesiir Imhotepi haud. Selles matmispaigas, mida pole tänaseni leitud, võib peidus olla vapustavaid aardeid ja see võib paljastada enneolematut teavet Vana-Egiptuse kohta. Kairost lõuna pool asuvat Saqqara nekropoli kaevates avastab egüptoloogide meeskond maalidega kaunistatud suursugused hauakambrid, kulda täis sarkofaagid ja müstilised muumiad.