14. sajandil laastas katk ehk must surm kogu Euroopat, tappes miljoneid inimesi ja muutes ajalugu igaveseks. Nüüd selgitatakse haaravas kaheosalises dokumentaalsarjas „Must surm: esimene patsient“, mis esilinastub 25. oktoobril kell 22.00 Viasat History kanalil, kuidas pandeemia alguse sai ning kes oli selle esimene ohver.
Inimkonna suurim katastroof
Must surm tabas Euroopat 1347. aasta paiku ja levis hämmastava kiirusega. Ainuüksi aastatel 1347–1351 hävitas see pea poole Euroopa elanikkonnast. Katk levis mööda kaubateid, liikudes sadamatest linnadesse ja sealt edasi kõrvalistesse küladesse. Haigust esines mitmel kujul: muhkkatk põhjustas valulikku lümfisõlmede põletikku, septilise katkuga kaasnes elundipuudulikkus ning kopsukatk levis piisknakkuse teel, mistõttu oli see äärmiselt nakkav.
Keskaegsed arstid ei suutnud selle tõve päritolu välja selgitada. Inimesed uskusid, et katk oli jumalik karistus, nn rikutud õhu tagajärg või astroloogiliste mõjutuste tulemus. Tegelik süüdlane oli aga bakter Yersinia pestis, mida kandsid inimestele edasi närilistel elavad kirbud.
Esimese patsiendi otsingud
Dokumentaalsari on rajatud ajalooprofessor Philip Slavini uurimistööle, milles ta toetub ajalooürikutele ja moodsatele uurimismeetoditele, et tuvastada esimene eurooplasest katkuohver. Slavini uuringud viivad meid tagasi 1330ndatesse tänapäeva Kõrgõzstani aladele.
Kõrgõzstani territooriumilt avastati 1338. aastast pärinevad keskaegsed hauad, mille raidkirjadel mainiti surma põhjusena katku. Skeletijäänustelt leiti analüüsi käigus bakteri Yersinia pestis DNA-d, mis viitab asjaolule, et need luud võisid kuuluda esimestele katkuohvritele. Kui see teooria leiab kinnitust, pärineb musta surma nn esimene patsient Kesk-Aasiast, kust haigus levis mööda Siiditeed.
Arheoloogia, geneetika ja ajalugu põimuvad Slavini uurimuses üheks ainulaadseks detektiivilooks – see on põnev näide sellest, kuidas tänapäeva teadus suudab leida vastuseid sajanditevanustele küsimustele.
Kuidas katk muutis ühiskonda
Musta surma tagajärjed olid laastavad, kuid samal ajal andsid need hoogu muutustele üle kogu Euroopa.
• Tööjõupuudus suurendas talupoegade läbirääkimisjõudu, mis viis järk-järgult pärisorjuse kaotamiseni.
• Majandus nihkus: rahvastiku järsu vähenemise tõttu tõusid palgad ja tekkis uus sotsiaalne dünaamika.
• Usk ja kultuur said raputada: inimesed üritasid vastuseid leida müstitsismist, tekkisid flagellantide kolonnid ning kunstis hakati kasutama surmatantsu motiivi.
• Kuigi epidemioloogia kujunes välja hiljem, üritati katku tõttu rakendada esimest korda karantiinimeetmeid. Näiteks Veneetsias võeti kasutusele sõna quarantena (neljakümnepäevane laevade ja inimeste eraldatus).
Üllatavad seigad ja kurioosumid
• Must surm tappis rohkem inimesi kui ükski sõda või loodusõnnetus ajaloos.
• Hinnanguliselt vähenes Euroopa elanikkond 40–60% võrra.
• Massihaudadest leitud arheoloogiliste säilmete põhjal saab öelda, et tollal olid üksikmatused võimatud; pigem kaevati suuri auke, kuhu asetati kümneid surnukehi.
• Tänapäeva geneetilised uuringud näitavad, et Yersinia pestis on ikka veel liikvel, kuid palju ohutumal kujul. Katkujuhtumeid esineb endiselt USAs, Hiinas ja Madagaskaril.
• Mõne teooria kohaselt viis tööjõupuudus ka tehnoloogiliste uuendusteni, kuna inimesed otsisid võimalusi, kuidas asendada füüsiline töö masinatega.
Põnev dokumentaalsari tänapäeva vaatajaskonnale
Kaheosaline sari „Must surm: esimene patsient“ ei vii vaatajaid mitte üksnes põnevale minevikurännakule, vaid on ka mõtisklus sellest, kuidas pandeemiad maailma kujundavad. Sellega tuletatakse vaatajatele meelde, et nagu 14. sajandil, on inimkond ka tänapäeval tundmatute haiguste suhtes haavatav.
Professor Slavin ja tema meeskond tõestavad, et esimese patsiendi leidmine ei ole pelgalt akadeemiline küsimus – see on võti, mille abil mõista haiguste levikut ja ennetada tulevasi pandeemiaid.
Kaheosaline dokumentaalsari „Must surm: esimene patsient“ esilinastub 25. oktoobril kell 22.00 Viasat History kanalil.