Pärast sajandeid kestnud otsinguid pole Kleopatra hauakambrit endiselt leitud, kuid paistab, et hiljutised avastused võivad meid Egiptuse viimase kuninganna puhkepaigale lõpuks lähemale viia. 3. oktoobril kell 22.00 Viasat History kanalil esilinastuv neljaosaline dokumentaalsari „Kleopatra saladuslik hauakamber“ püüab samuti kuninganna hauda leida ning otsib 3D-mudelite, rekonstruktsioonide ja algsete leiupaikade külastamiste abil uusi juhtlõngu. Käesolevas artiklis heidame pilgu selle põneva uurimise üksikasjadele.
Kleopatra puhkepaika ümbritsevad saladused, kuid sama kehtib ka tema surma asjaolude kohta. Egiptuse kuninganna ja tema abikaasa Marcus Antonius tegid 30. aastal eKr enesetapu, kui Egiptuse armee Rooma keisri Octavianuse käest hävitavalt lüüa sai ning abielupaar kahtlustas, et vihane keiser neile armu ei anna. Legendi järgi pussitas Antonius end mõõgaga südamesse ning ülestähenduste järgi lasi kuninganna end mürkmaol kätte hammustada, kuid vanaaja krooniku Plutarchose sõnul ei tea tegelikult keegi, mis täpselt juhtus. Plutarchos kahtlustab, et kuninganna peitis surmavat mürki ühes oma kammis, mõnede teiste sõnul määris kuninganna end aga mürgisalviga. Paljud kahtlustavad nüüd, et kuninganna tappis end hoopiski mürgitatud nõelaga.
Ent kus on Egiptuse viimase kuninganna praegune puhkepaik? Tunnustatud avastaja Kathleen Martinez on veendunud, et Kleopatra on maetud Aleksandriast 50 km läände jäävas Vana-Egiptuse linnas nimega Taposiris Magna, sealse Isisele pühendatud templi all olevas mitmete kilomeetrite pikkuses tunnelisüsteemis. Isis oli üks Egiptuse panteoni populaarsemaid jumalannasid, esindades naiselikku jõudu, emadust ja dünastilist legitiimsust, ning Kleopatrat samastati jumalannaga sageli, seega on võimalik, et kuninganna sängitati Isise templi alla. Kleopatra glamuurne elu viis Martineze suure hauakambri otsingutele ning oma uurimistöö käigus tõi ta päevavalgele 21 hauakambrit, millest mõned sisaldasid muumiaid, kelle keeled olid asendatud lehtkullaga – et kadunukesed saaks kõnelda ka hauataguses elus. Teadlane usub, et need kunagi jõukad olnud inimesed maeti siia 2000 aastat tagasi, et olla Kleopatra lähedal. Veel üks Kleopatrat Taposiris Magnaga siduv juhtlõng on legendaarse Aleksandria tuletorni miniatuurne koopia, mis samuti sealt leiti. Kleopatra armastas seda üheks antiikmaailma imeks olnud ehitist, mis kunagi tema kuningliku linnaosa ees kõrgus.
Oma 15 uurimisaasta jooksul pole Kathleen Martinez Kleopatra hauda veel leidnud, kuid ta ei anna alla – vaatamata sellele, et suur osa tunnelisüsteemist on vee all. Naine usub, et hauakamber peaks asuma siin. Ent kas ta on õigel teel?
Kleopatra viimse puhkepaiga kohta on meil vaid mõned juhtlõngad. Kleopatra oli Egiptust peaaegu 300 aastat valitsenud Ptolemaiose dünastia viimane kuninganna ning see dünastia ei jätnud endast mingeid jälgi: ühegi nende vaarao hauakambrit ei ole leitud, seega võime vaid oletada, milline võis Kleopatra muumia välja näha, kui temast üldse muumia tehti. Mõned oletavad, et ta oli viimane sel iidsel viisil maetud kuninganna, kuid ka selle kohta konkreetsed tõendid puuduvad. Tõtt-öelda on Egiptuses säilinud vaid üks kuninganna enda kujutis – Aleksandriast 800 km kaugusel paikneva iidse oraaklikabeli seinal, mis asub tänapäeva Qifţi linnas.
Mõned usuvad, et Kleopatra maeti Aleksandriasse, kuid loodusõnnetused jätsid ka sellest linnast suure osa vee alla. Aleksandriat laastasid korduvad maavärinad ja tsunamid ning teadlased usuvad, et enamik iidsest linnast asub nüüd 8 meetrit allpool merepinda. Kui Kleopatra siia maetigi, siis neelati tema hauakamber peaaegu kindlasti loodusõnnetuse tagajärjel alla ja see mattus mitmemeetrise settekihi alla. On meil üldse lootust tema jälgi kunagi leida?Olenemata sellest, kas Kleopatra hauakamber asub vee all või kõrbes, oleks selle leidmine naise erakordse elu viimaste saladuste paljastamiseks võtmetähtsusega. Pole kahtlustki, et kuninganna hauakambri leidmine läheks ajalukku ühe aegade suurima ja tähtsaima avastusena.