Reedel, 22. septembril kell 22.00 saab Viasat History kanalil alguse kuueosaline sari „Piiriala“, mis uurib Ameerika Ühendriikide ja selle legendaarse Metsiku Lääne müütide tegelikkust.
Ameerika põlisrahvaste ajalugu
Ameerika põliselanikud olid algselt sisserändajad: 15 000 aastat tagasi saabusid nad Aasiast Beringia kaudu, mis oli jääajal Siberit Alaskaga ühendav külmunud metsiku looduse piirkond. Saabunute seas oli ligi 600 hõimu, igaüks oma erinevate tavade, eluviiside ja hierarhiaga. Selleks ajaks, kui Christoph Kolumbus Uude Maailma jõudis, elas mandril umbes 5–10 miljonit indiaanlast, mõne hinnangu kohaselt lausa 25 miljonit. Läänes, eriti tasandikel elavad hõimud olid vaenulikumad: sisuliselt oli tegemist samal maa-alal konkureerivate küttide-korilastega. Mississippi jõest ida poole jäävad hõimud elasid seevastu püsiasukohaga külades.
Vanemad filmid kipuvad Ameerika indiaanlasi kujutama tagurlike barbaarsete rahvastena, kes ei olnud sajandeid arenenud; tegelikkus on aga see, et juba eurooplaste saabumise ajaks elasid mandril kultuuriliselt arenenud, mitut keelt kõnelevad inimesed. Hõimud kauplesid omavahel, õppisid üksteise keeli ja rändasid palju – mõned klannid rändasid lausa Kesk-Ameerikani välja. Mõned hõimud tegelesid isegi keskkonna manipuleerimisega: nad rakendasid maa-alade kontrollitud põletamist ja rajasid niisutussüsteeme. Hispaania konkistadooride poolt 16. sajandil sisse toodud ja kiiresti üle mandri levima hakanud hobuste kasutuselevõtt põlisameeriklaste kultuuris vähendas vahemaid ja lihtsustas jahipidamist. Hõimud kauplesid omavahel asustajatelt saadud kaupadega, omandades uusi teadmisi, mille nad kiiresti oma igapäevaelus kasutusele võtsid.
Esimeste kauboide ajalugu
Vesternifilmide žanri kõige ikoonilisem tegelane tekkis Ameerikas 1800ndate aastate keskpaigas. Raudtee-ehituse buumi, vahemaade lühenemise ja elanikkonna kiire kasvu tõttu läks vaja suurel hulgal toitu. Tarbimisnimekirja tipus oli veiseliha ning loomakarjade eest hoolitsemiseks ja loomade karjatamiseks läks vaja spetsialiste: hiljem hakati neid kutsuma kauboideks. Selle erilise eluviisi oskused pärinesid Põhja-Aafrikast, kus maurid karjatasid kariloomi teistmoodi – hobuse seljast, samas kui köite kasutamine pärines Lääne-Aafrikast. Mõlemad meetodid jõudsid Ameerikasse orjade kaudu. Esmakordselt võtsid need Mehhiko idarannikul kasutusele karjused, keda kutsuti vaquero’deks. Seega andsid Mehhiko karjustele väljaõppe mustanahalised orjad – Ameerika esimesed kauboid.
Need meetodid võtsid põhjapool kasutusele vallalised valged noormehed, kes tulid piirimaile otsima tööd kariloomadega. Ent isegi aastakümneid pärast Ameerika Ühendriikide kodusõda olid selles valdkonnas tööl paljud vabastatud orjad, sest need oskused olid neil veres. Ainuüksi Texases töötanud 30 000 kauboist oli 5000 – 10 000 afroameeriklased.
Filmid kipuvad romantiseerima asustajate ajalugu, Metsiku Lääne linnu, hullumeelset raudtee-ehitust ning kauboisid ja indiaanlasi, ent doksari „Piiriala“ koorib neilt kõigilt minevikus kinnistunud klišeed – loomulikult Viasat History kanalil.