Muuseumides, laboratooriumides ja laoruumides võib leida kõige veidramaid asju: peidetud aardeid, märkimisväärseid esemeid ja objekte, mis ajavad eksperdid täiesti segadusse. Kasutades värskeid uuringuid ja 3D-tehnoloogiat, naaseb sari „Kõige veidramad asjad“ oma 2. hooajaga taas eetrisse, täpsemalt alates 6. juulist neljapäeviti kell 23.00 kanalil Viasat History. Sarjas paljastatakse nende esemete saladusi, mis on oma olemuselt nii uskumatud kui ka tõeliselt veidrad. Vaatleme lähemalt ilu mõõtmiseks loodud masinat ja pommi, mis võib hävitada kogu linna, ent nahkhiirte abil. Need on tõepoolest väga veidrad asjad!
Kas ilu saab tõesti mõõta?
Los Angeleses asuva Hollywoodi meelelahutusmuuseumi kapis asub kummaline peakujuline metallpuur, mis näeb välja nagu keskaegne piinamisvahend. Kuid see ei ole piinamiseks mõeldud ega pärit pimedast ajastust: nimelt on tegemist 20. sajandil leiutatud objektiga, mille eesmärk on mõõta ilu. See asetatakse naisele pähe ja lukustatakse jäigalt paigale alates koljust kuni kaelani – fikseeritakse isegi silmamunad. Seade on täis painduvaid metallribasid, mis sobituvad kandja näojoonte järgi ja mida saab kruvidega reguleerida, et need asetseksid näo keskel. Seadme ees asub nn rööbas, mis toetab metallsondidega varustatud mikromeetreid. Seadme operaatoril on võimalik reguleerida seadet kruvidega, et saada arvnäitaja, mis viitab seadme kandja ilu tasemele.
Seadme kujundajaks oli üks ilutööstuse suurimaid mõjutajaid: Max Factor. Poola perekonnast pärit mees sattus juba väga noorena Hollywoodi, kus ta reformis täielikult ekraanijumestuse standardeid. Iga naine soovis välja näha sama glamuurne kui Hollywoodi staarid, nii et Factor sai kiiresti üldtuntuks. Tema ettevõte on nüüd väärt miljardeid dollareid. Ta oli kuulus selle poolest, et leidis peeneid viise, kuidas jumestada näitlejate nägu erinevalt, ühtlustamaks näojooni, nii et kogu nägu muutuks sümmeetriliseks. See seade oli ilmselt vahend sümmeetria mõõtmiseks.
Aga kas ilu saab mõõta? Ilu on subjektiivne, ütlevad inimesed, kuid uuringud on näidanud, et keskmist nägu – selle sõna teaduslikus tähenduses – võib pidada atraktiivseks. Sümmeetria on samuti võtmetegur. Teine uuring viitab sellele, et keskmise ja sümmeetrilise näoga inimesed on tavaliselt geneetiliselt mitmekesisemad: nende järglased on suure tõenäosusega geneetiliselt tugevad ja meie loomus dikteerib parima partneri otsinguid. Võtmesõnad on seega „keskmine“ ja „sümmeetria“ ning see seade on kalibreeritud mõõtma neid omadusi. Veelgi enam, see aitab välja tuua, kuhu lisada jumestust, et saavutada maksimaalne sümmeetria – ja keskmine tulemus. Max Factori ilukalibraator võib olla ajaloost kadunud ja tunduda tänapäeval kummaline, kuid selle aluseks olevad ideed ilustandarditest püsivad.
Kuidas saab pomm täis nahkhiiri hävitada linna?
Koodnimega Project X-Ray tõeliselt kummaline seade sündis teise maailmasõja tulekahjudest tulenevalt. Sellist relva ei ole kunagi varem ega hiljem olemas olnud ja selleks on hea põhjus. Tegemist oli pommiga, mille küljel asetsesid tillukesed õhuaugud pisikeste reisijate jaoks – nimelt olid selles nahkhiired. Jah, see oli nahkhiirepomm.
See loodi 1941. aastal, et aidata Ameerika Ühendriikidel pärast Pearl Harborit anda vastulöök. See sisaldas 1000 nahkhiirt ja igal olendil oli küljes väike surmav seade, mis võis süüdata tulekahjusid. Nahkhiirepommi sihtmärgiks oli Jaapani linnade eriline nõrkus – nimelt oli enamik maju tehtud puidust ja need asusid tihedalt üksteise kõrval. Seega kui tulekahju oleks saanud alguse ühest majast, siis lõppkokkuvõttes oleks võinud maha põleda kogu linn.
Ettekujutus pommitamisest oli järgmine: pommid kukutatakse alla lennukist kõrgel sihtmärgi kohal. Pommid oleksid täis magavaid nahkhiiri. 1000 jala kõrgusel avaneksid langevarjud ja seade välimine kest langeks ära. Tänu soojemale temperatuurile hakkaksid nahkhiired ärkama ja välja lendama, nende süütamisseadmete kaitseklamber rebeneks ja aktiveeruks viivitussütik. Projekteerijad arvutasid välja, et nahkhiirepommid võiksid tekitada peaaegu 4800 tulekahju 40 miili suuruse läbimõõduga alal.
Miks siis seda pommi kasutusele ei võetud? Sest nahkhiired tegid täpselt seda, mida nad pidid tegema. Kuid mitte Tokyos, vaid hoopis New Mexico lennubaasis enne õhkutõusu. Kahjuks ärkasid mõned neist üles, lendasid minema ja pugesid lennubaasi räästa alla. Seadmed nende küljes plahvatasid ja süütasid kogu lennubaasi põlema. Vaatamata sellele, et eksperiment kujunes katastroofiks, lõpetati nahkhiirepommi projekt täielikult alles 1944. aastal, kui mõte teisest laastavast seadmest sai teoks. Nimelt sündis tuumapomm ja see muutis kõike.
Maailmas on veidraid asju: alates kassi muumiast kuni neetud kanaluid täis poti ja paljude teiste tähelepanuväärsete leidudeni. „Kõige veidramad asjad“ jätkab maailma kõige kummalisemate esemete tutvustamist ja heidab neile uut valgust, et nad ei tundukski nii kummalised – ainult Viasat Historys.